Metaanalüüs

Tarmo Strenze
2014

Metaanalüüs (meta-analysis) on metatasandi analüüs – selline uurimus, kus analüüsitakse varasemate uurimuste tulemusi, mitte algandmeid nagu tavalistes uurimustes. Metaanalüüsi puhul kogub uurija kokku uurimused, mis on mingil teemal tehtud, ja esitab nende uurimuste tulemustest statistilise kokkuvõtte. Sellise tegevuse eesmärk on saada ülevaade, mida on üldse uuritud ja milliste tulemusteni on üldiselt jõutud. Metaanalüüsi on mõtet teha sellise teema kohta, mida teadlased on piisavalt palju uurinud. Väga uue ja vähe uuritud valdkonna kohta pole mõtet metaanalüüsi teha, sest pole kogunenud piisavalt uurimusi, mida metaanalüüsida. 

Näiteks on maailmas tehtud palju uurimusi meeste ja naiste palgaerinevuste kohta – kummad saavad keskmiselt rohkem palka, kas mehed või naised, ja kui suur see erinevus on? Kuna neid uurimusi on nii palju, siis on mõne üksiku uurimuse baasil raske saada selget pilti, milliste tulemusteni nendes on jõutud. Sellepärast ongi mõttekas teha metaanalüüs. Kõigepealt tuleks välja otsida nii palju kui võimalik uurimusi, mis sisaldavad infot meeste ja naiste palga kohta. Siis tuleb kõigis nendes uurimustes leitud palgaerinevused kirja panna ja üheks statistiliseks näitajaks kokku võtta (nt leida, mitu protsenti moodustab nendes uurimustes keskmiselt naiste palk meeste palgast). Niimoodi saame teada meeste ja naiste palkade üldise erinevuse. Sealt edasi tehakse tihti nn moderaatorite analüüs, kus võrreldakse erinevat tüüpi uurimuste tulemusi. Näiteks võib võrrelda eri riikides tehtud meeste-naiste palgauurimusi – nii võib selguda, et mõnes riigis on sooline palgalõhe suurem kui teises riigis. Samuti võib võrrelda eri vanuses meeste ja naiste palgauurimusi – nii võib selguda, et mõnes vanuserühmas on sooline palgalõhe suurem kui teises. Kindlasti tuleks võrrelda ka eri ajal tehtud palgauurimusi – nii võib selguda, et sooline palgalõhe on aja jooksul kasvanud või kahanenud. Sellise analüüsiga antakse kokkuvõtlik ülevaade uurimisteema tulemustest ning pannakse alus edasistele uurimustele.   

Metaanalüüsi termin võeti kasutusele 1970. aastate lõpus, kuid tegelikult tehti selletaolisi analüüse juba varem. Praeguseks on metaanalüüsist saanud kaugele arenenud uurimismeetod, mille kohta on kirjutatud palju õpikuid ning mille jaoks on loodud spetsiaalseid statistikaprogramme. Metaanalüütilist lähenemist kasutatakse eriti palju psühholoogias ja arstiteaduses, mõnevõrra vähem sotsioloogias, politoloogias ja teistes sotsiaalteadustes. Kuna metaanalüüse on praeguseks juba palju tehtud, siis on mõned uurijad astunud veel sammu edasi ja võtnud kasutusele meta-metaanalüüsi e metasünteesi – varasemate metaanalüüside tulemuste analüüsi.

Metaanalüüs meeldib teadlastele, kuna sellest tehtud järeldused on enamasti põhjapanevamad kui üheainsa konkreetse uurimuse järeldused ning sellega võib tihti avastada selliseid seaduspärasusi, millest algsete uurimuste tegijad üldse teadlikud ei olnud.

Samuti on metaanalüüsi hea omadus see, et uurija ei pea ise  andmete kogumisega vaeva nägema. Metaanalüüs ei eelda uurijalt väga tugevat ettevalmistust statistikas, sest kuigi mitmes tänapäeva metaanalüüsis kasutatakse keerulisi statistilisi meetodeid, on endiselt võimalik piirduda ka väga lihtsate statistiliste näitajatega (nagu keskmised ja protsendid). Samas on metaanalüüsi puuduseks see, et uurija on sõltuv nendest uurimustest, mida teised teadlased on teinud – kui mõni huvitav teema on uurimata, siis ei ole metaanalüütikul midagi teha. 

Metaanalüüs on ka hea õppevahend – kui teil on soov mõne uurimisteemaga lähemalt tutvuda, siis on alustuseks kasulik välja selgitada, kas selle teema kohta on tehtud mõni metaanalüüs. Kui on, siis saab selle baasil ennast kurssi viia selle valdkonna üldiste tulemustega ja probleemidega. Koht, kust tasub metaanalüüse otsida, on ajakiri Psychological Bulletin – see on spetsiaalselt metaanalüüsidele ja ülevaateuurimustele pühendatud ajakiri –, aga muidugi leiab neid ka teistest ajakirjadest. Mõningase ülevaate sellest, milliste teemade kohta on üldse metaanalüüse tehtud, saab järgmisest artiklist:

Richard, F. D., Bond Jr, C. F. ja Stoker-Zoola, J. J. (2003). One hundred years of social psychology quantitatively described. Review of General Psychology, 7, 331–363.

Üks populaarne uurimisteema sotsiaalteadustes on soolised erinevused; sooliste erinevuste kohta tehtud metaanalüüsidest annab ülevaate järgmine artikkel

Hyde, J. S. (2005). The gender similarities hypothesis. American Psychologist, 60, 581–592.

Metaanalüüsiga tutvumist ongi mõttekas alustada tegelike metaanalüüside lugemisest. Siin on mõned näited, mida võib vaadata saamaks ettekujutust, kuidas metaanalüüsid võivad välja näha:

Bouchard, T. J. ja McGue, M. (1981). Familial studies of intelligence: A review. Science, 212, 1055–1059. [Intelligentsuse pärilikkus].

Cook, C. R., Williams, K. R., Guerra, N. G., Kim, T. E. ja Sadek, S. (2010). Predictors of bullying and victimization in childhood and adolescence: A meta-analytic investigation. School PsychologyQuarterly, 25, 65–83. [Kiusajate ja kiusamise ohvrite omadused].’

Feingold, A. (1992). Good-looking people are not what we think. Psychological Bulletin, 111, 304–341. [Füüsiline ilu ja sotsiaalne käitumine].

Parker, C. P., Baltes, B. B., Young, S. A., Huff, J. W., Altmann, R. A., Lacost, H. A., ja Roberts, J. E. (2003). Relationship between psychological climate perceptions and work outcomes: A meta-analytic review. Journal of Organizational Behavior, 24, 389–416. [Organisatsiooni sisekliima ja töötulemused].

Twenge, J. M., Campbell, W. K. ja Foster, C. A. (2003). Parenthood and marital satisfaction: A meta-analytic review. Journal of Marriage and the Family, 65, 574–583. [Laste saamine ja rahulolu abieluga].

Kui on soov metaanalüüsi meetoditega põhjalikumalt tutvuda, siis võib vaadata seda õpikut:

Hunter, J. E., ja Schmidt, F. L. (2004). Methods of meta-analysis: Correcting error and bias in research findings. Thousand Oaks, CA: Sage.