Tunnused ja nende tüübid

Kadri Rootalu
2014

Tunnus on näitaja, mida saab mõõta kõigil uurimisalustel objektidel. Sotsiaalteadustes on nendeks objektideks enamasti inimesed (indiviidid, vastajad, respondendid), kuid need võivad olla ka riigid, maakonnad, klassid pered vms. Indiviidil võib nt mõõta tunnust „netosissetulek kuus“, maakonnas aga selle tööealise elanikkonna „keskmist netosissetulekut kuus“.  Sageli on uurijate kasutatavad andmed saadud küsitlustega. Sel juhul võime mõelda tunnustest kui küsimustest, millele vastajad oma vastused on andnud.

Andmeanalüüsi otstarbeks võib tunnuseid jagada vastavalt nende tüübile arvulisteks tunnusteks (nimetatakse ka kvantitatiivseteks tunnusteks) ja mittearvulisteks tunnusteks (nimetatakse ka kvalitatiivseteks tunnusteks).

Arvuliste tunnuste puhul on mõõtmistulemuseks arv, sealjuures võib arvtunnuseid veel omakorda jagada pidevateks ja diskreetseteks arvtunnusteks.
Pidevate arvtunnuste puhul tulevad vastusevariantidena kõne alla kõik punktid tunnuse skaalal. Tüüpilisteks näideteks on pikkus ja kaal, aga ka sissetulek või vanus.
Diskreetsete arvtunnuste puhul on võimalikud vaid täisarvulised loendatavad vastusevariandid, nt tubade arv korteris, laste arv peres.

Arvtunnuseid võib liigitada ka vastavalt skaalale, millel nad mõõdetud on. Vahemikskaalal mõõdetud arvtunnuste puhul kehtib reegel, et skaalapunktide vahed on igas skaala osas sama pikad. Suhteskaalal mõõdetud arvtunnuste puhul lisandub tingimus, et väärtuste suhted on igas skaala osas tõlgendatavad. See tähendab ühtlasi, et suhteskaalal mõõdetud tunnustel on üheselt kindlaks määratud nullpunkt.

Mittearvulised tunnused võib jagada kaheks: nominaaltunnused ja järjestustunnused.

Järjestustunnuste puhul on tunnuse vastusevariandid intensiivsuse põhjal järjestatavad. Samas ei pea skaalapunktide vahed tingimata võrdsed olema. Tüüpilisteks järjestustunnuse näideteks on haridustase, igasugused meeldivuse ja rahulolu hinnangud.

Nominaaltunnuste puhul annavad vastusevariandid vaid objekti kirjelduse, kuid ei ütle midagi kirjeldatud omaduse intensiivsuse või suuruse kohta. Nominaaltunnuse tüüpilisteks näideteks on inimese sugu, rahvus või perekonnaseis.

Tunnuste tüüpidest rääkides kohtame sageli ka mõistet „kategoriaalne tunnus“.  Kategoriaalne on tunnus, mille vastuste seas on eristatavad kategooriad. Tüüpiliselt on kategoriaalsed tunnused mittearvulised. Eraldi tunnuse tüübina võib välja tuua ka binaarse ehk dihhotoomse ehk kaheväärtuselise tunnuse. Tegemist on tunnusega, millel on vaid kaks võimalikku väärtust.

Sõltuvalt tunnuse tüübist saab selle iseloomustamiseks kasutada eri statistilisi näitajad.