Valimi moodustamine

Andu Rämmer
2014

Uuringutes on harva vaatluse all kogu populatsioon: kõikseid, kogu populatsiooni haaravaid uuringuid (nt elanikkonna rahvaloendus) viiakse nende kulukuse tõttu läbi harva. Tavaliselt tehakse laiema populatsiooni kohta järeldused seda esindava valimi põhjal. Valimi moodustamisel lähtutakse esinduslikkuse põhimõttest: see peab olema esinduslik uuritava üldkogumi või populatsiooni suhtes, mille kohta tahame järeldusi teha. Valimi ehk väljavõtukogumi saame, võttes üldkogumist valimi moodustamise eeskirja alusel teatud n elementi, mis moodustavad valimi mahu. Valimi moodustamisel püütakse minimeerida valimi erinevust üldkogumist ehk taandada vea tõenäosust eesmärgiga maksimeerida esinduslikkust. Valimite moodustamiseks on lähtuvalt uuritava populatsiooni iseärasustest erinevaid võimalusi. Laias laastus jagatakse valimid tõenäosuslikeks ja mittetõenäosuslikeks.

Tõenäosuslikud valimid

Tõenäosusliku valimi korral peab iga objekti valimisse sattumise tõenäosus olema teada. Lihtsa juhuvaliku korral on see kõigi objektide korral võrdne. Valikute korral, kus vastajate eri rühmade esindajate valimisse sattumise tõenäosused on erinevad, kasutatakse nende võrdsustamiseks sageli kaalumist. Valimi ehk väljavõtu moodustamiseks on lähtuvalt uurimisülesande püstitusest erinevaid võimalusi.

Juhuväljavõtt

Esinduslikkuse saavutamiseks tuleb valimi liikmed valida juhuslikult. Juhuslikkuse  all ei peeta statistikas silmas meelevaldsust uuritavate selektsioonis, vaid see tähendab iga üldkogumi liikme võrdset võimalust valimisse valitud saada. Valimi juhuslikkuse tagamiseks on mitu võimalust. Juhuväljavõtu  moodustamiseks on vajalik uuritava populatsiooni liikmete täielik nimekiri. Kui meil on kasutada üldkogumi liikmete nimekiri, siis nummerdatakse kõigepealt üksikud liikmed ning määratakse valimi maht ehk valimisse valitavate objektide arv. Seejärel tuleb juhuslike arvude tabeli abil leida vastav hulk arve, mis määravad ära valimisse valitavate üldkogumi liikmete järjekorranumbrid.

Süstemaatiline väljavõtt

Sageli pole uurijate käsutuses üldkogumi liikmete nimekirja. Selline olukord võib tekkida nt messikülastajate uurimisel. Süstemaatiliseks väljavõtuks nimetatakse vastajate valikut uurija valitud sammu alusel, nt küsitletakse iga kümnendat messile sisenejat või siis inimest, kes tuleb messile täpselt 5 (või 10 või 15) minutit pärast eelmise intervjuu lõppu. Mõnikord kasutatakse süstemaatilist väljavõttu ka siis, kui üldkogumi liikmete nimekiri on olemas. Sel juhul valitakse nimekirjast välja uurija kehtestatud sammu alusel uuritavad respondendid.

Kihtvalim

Uuritav populatsioon jagatakse erinevate segmentide alusel (nt sugu, vanus, elukoht) homogeensetesse rühmadesse ning iga rühma seest valitakse liikmed edasi juhuvaliku abil, pidades silmas, et valitud rühmad saavad populatsiooni jaotusele vastava proportsionaalse esindatuse. Kui on ette teada, et üldkogum koosneb erinevatest osadest (nt linnas elab 6000 naissoost ja 4000 meessoost elanikku) ning uurijail on põhjust arvata, et need segmendid võiks mõne tunnuse poolest erineda, siis on valimi moodustamisel mõistlik kasutada stratifitseeritud ehk tüüpväljavõttu. Sel juhul otsustavad uurijad, kui palju liikmeid valitakse valimisse igast üldkogumi erinevast osast. Selline valik tehakse tavaliselt proportsionaalselt üldkogumi tegeliku jaotusega, kusjuures valimi liikmeid tuleb valida juhuvaliku printsiibil juba uurijaid huvitava üldkogumi väiksema segmendi sees.

Klastervalim

Valimi moodustamisel lähtutakse kindlast mustrist. Klastervalimit on mõistlik kasutada suurte geograafiliselt hajutatud populatsioonide korral. Tegemist on keeruka juhusliku valimiga. Seda on otstarbekas rakendada nt kõigi Eesti koolide abiturientide uurimisel. Tavalise juhusliku valiku korral võib valimisse sattuda terve hulk isikuid, keda tuleks ükshaaval eri maakoolides küsitlemas käia. Selle asemel valitakse juhuslikult välja teatud arv koole ja kaardistatakse neis koolides kõik lõpuklasside õpilased.

Kõikne valim

Kui valimisse kuuluvad kõik üldkogumi liikmed (või kui valim erineb sellest väga vähe), nimetatakse seda kõikseks valimiks. Kõikseks uuringuks on rahvaloendus.

Mittetõenäosuslikud valimid

Mittetõenäosuslike valimite puhul ei pea uuritavatel objektidel olema võrdsed võimalused valimisse sattumiseks. Sellise vastajate valimise kriteeriumi puhul ei saa uuringutulemuste põhjal ka väga kaugeleulatuvaid järeldusi ja üldistusi teha.

Mugavusvalim

Valimisse valitakse sellised uuritavad, keda lihtne uurimusse saada (sugulased, tuttavad, õpilased, kesklinna kortermajade alumiste korterite elanikud). Rangeid üldistusi sel juhul teha ei saa, sest neilt saadud vastused kajastavad vaid lähemasse tutvusringi kuulujate ja uurijale kergemini kättesaadavate inimeste hinnanguid.

Kvootvalim

Kvootvalim sarnaneb stratifitseeritud valikuga, kuid siin määrab populatsiooni homogeensetele rühmadele vastava kvoodi küsitleja ise. See on olemuselt odav, kiire, ja korralduslikult lihtne. Kvootvalim on Eesti sotsioloogilistes uuringutes väga levinud.

Sihipärane valim

Eksperdirollis uurija ise valib uuritavad välja, püüdes leida populatsiooni kõige tüüpilisemaid esindajaid. Eesmärgiks on valida sõltuvalt uurimiseesmärgist välja tüüpilised ja/või ideaalsed küsitletavad.

Lumepallivalim

Uurija leiab esimesed sobivad inimesed, kes juhatavad edasi järgmiste uuritavate juurde. Lumepallivalim sobib nt eripäraste subkultuuride uurimiseks.

Kirjandus

Babbie, E. (2010). The practice of social research. Belmont: Wadsworth Publishing.

Elmes, D. G., Kantowitz, B. H., Roediger, H. L. (2013). Psühholoogia uurimismeetodid. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Noelle, E. (1967). Sotsioloogilised küsitlused. Tallinn: ENSV Ajakirjanike Liit

Tooding, L.-M. (2007). Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Traat, I., Inno, J. (1997). Tõenäosuslik valikuuring. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

back forward