Hea lugeja!

Selle sotsiaalteaduslike andmekogumise ja -analüüsi meetodite ning  vahendite veebiõpiku on Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud koostanud eesmärgiga pakkuda eestikeelset, lugejasõbralikku ja usaldusväärset allikat esmaseks tutvuseks valdkonnaga, aga ka mäluvärskenduseks.

Ülevaatematerjali koostades oleme mõelnud eeskätt:

  1. bakalaureuseõppe tudengitele, kes asuvad tegema esimest iseseisvat uurimistööd või valmistuvad lõpueksamiks;
  2. magistri- või doktoriõppe tudengitele meetodialaste teadmiste tasandamiseks ja täiendamiseks;
  3. vilistlastele, kel seoses oma tööga tuleb tegemist teha sotsiaalteaduslike uuringutega kas siis tellija, läbiviija või kasutajana;
  4. gümnaasiuminoortele, kes teevad oma iseseisva uurimistöö sotsiaalteaduste vallas, samuti nende juhendajatele meetodialaste teadmiste rikastamiseks;
  5. teistes valdkondades tegutsevatele spetsialistidele, kes soovivad saada ülevaadet sotsiaalteaduslike uurimismeetodite kohta.

Veebiõpik annab lugejale ülevaate meetodi(te) olemuse ja kasutuse kohta ning suunab edasiste allikate juurde põhjalikumaks teadmiste omandamiseks. Antud materjali saab hästi kasutada näiteks uurimisprogrammi koostamisel erinevate uurimisviiside ning andmekogumise ja -analüüsi võtete vahel valikute tegemiseks. See materjal ei anna samm-sammulist juhist, kuidas mingit uuringut praktiliselt läbi viia. Selleks soovitame lisaks võtta vastavaid kursusi, konsulteerida õppejõudude või uurijatega ning lugeda veebiõpikus soovitatud kirjandust. Eri meetodite tutvustuse juures toodud näitevara on mõeldud meetodit valikuliselt illustreerima ning ei anna vastava meetodi kasutusvõimaluste ning -reeglite kohta täielikku ülevaadet.

Materjali esimene osa toob ära sotsiaalteaduslike uurimuste metodoloogilised alused: avab uurimuse kavandamise protsessi, tutvustab valimeid, indikaatoreid ja indekseid; selgitab valiidsuse ja reliaabluse mõisteid.

Teine osa annab ülevaate peamistest andmekogumise viisidest: ankeetküsitlus, eksperiment, etnograafiline uurimus, juhtumiuurimus, individuaal- ja fookusgrupi intervjuud, loovuurimismeetodid ning põhistatud teooria.

Kolmas osa tutvustab põhilisi sotsiaalteaduslike andmete analüüsitarkvarasid: paketti SPSS, kvalitatiivse analüüsi tarkvara ja internetipõhist programmi NESSTAR Euroopa Sotsiaaluuringu andmete analüüsimiseks.

Neljas osa annab ülevaate statistilise andmeanalüüsi meetoditest, alustades tunnuste ja nende tüüpide tutvustusest ning liikudes edasi erinevate analüüsiviiside juurde: kirjeldav statistika, seoste analüüsimine, võrdlusülesanded, regressioonanalüüs, faktoranalüüs ja metaanalüüs.

Viies osa tutvustab erinevaid teksti- ja diskursusanalüüsi meetodeid: kontentanalüüsi, kvalitatiivset sisuanalüüsi, diskursusanalüüsi, narratiivianalüüsi, vestlusanalüüsi, multimodaalse diskursuse analüüsi ning kujutiste lugemist.

Viitamisjuhised käesolevale õppematerjalile on ära toodud menüüs Viitamine.

See materjal on loodud teadlikult elektroonsena ning mõeldud pidevalt uuenema, olles avatud ka täiendusteks ja tagasisideks. Erinevate andmekogumise ja -analüüsi viiside omavahelisi seoseid märgivad siseviited.

Head kasutamist soovides
Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud
detsember 2014, Tartu

Kontakt:
Kadri Rootalu
kadri.rootalu@ut.ee

forward